Miks ma räägin oma kodulehel rõõmsalt, et mul on tark ja isekas meel? Igalühel meist on vaja olla natuke isekas - selles mõttes, et ei tohi sellles suures sagivas maailmas ja järjest suurenevaid teiste ootusi täites unustada ISEEND. Lihtsad sammud iseenda võimestamiseks ja taastuvaks puhkuseks on tööpäeva sees  on lühikesed mõttepausid. 5-15 minutit keskendumist iseendale ja mõteteta puhkamist. Ehk kui osata olla vahel natuke "mõtetu" on töövõime parem ja loovus laes ning enesetunne hea!
Mõtlen selle all teadlikuks saamist iseendast, oma võimetest, vajadustest, sellest mis rõõmu teeb ja sellest mida on vaja juurde õppida. Mis on minu tugevused ja milles vajan abi. Sest kui Sa üldse isekas ei ole, dikteerib Sinu ümbruskond - kolleegid, pere, ühiskond, aasta ja kellaaeg seda, mida ja millal oma elus teed. Kui isennast tundma õpid ja oskad kasutada oma tugevusi parimal viisil ka teiste heaks. Seejuures iseenda huve mitte tahaplaanile lükates. 

Päeval töökohal sagib peas tuhat mõtet ja sada tööülesannet on ees, mis ootavad tegemist. Kuidas need järjekorda seada ja lõpuks ometi keskenduda? Nii palju on vaja tähelepanu all hoida, kuidas ma kõike jõuan? Miks mina ei saa õhtul rahulikult magama jääda ja mõtted aina ajavad teineteist taga... Aju töötab täistuuridel ja nii ei tule ka õhtul und. Muudkui planeerin ja kerin aega: edasi - mida on vaja teha ja tagasi - mida tegin, et ikka veel niipalju tegemata on? Kas Sina aeg-ajalt kahtled, et äkki sean endale liiga kõrgeid nõudmisi? Äkki arvan ekslikult, et ilma minuta ja minu kohaloluta jääb maailm seisma, keegi ei oska enam midagi ja minu pärast ei leita lahendusi - sest mind pole seal?  Vastus võib olla selles, et me ei lase oma mõtetel üldse puhata. Tööpäeva sees ja peale tööpäeva - keegi peale iseenda ei saa  neid mõtteid peatada. Aga hea uudis on see, et  ise saab ja selleks on tehnikad ning nende tehnikate õpetamine on see milles mina saan pisut oma teadmist, mis on tulenud läbi iseneda kogemise, jagada.